LASTE TURVALISUS INTERNETIS
WhiteNet Home EditionVanemliku kontrolli funktsiooniga tarkvara, mis kaitseb lapsi pornograafilise sisuga lehtede eest Internetis.
LISATEAVE INTERNETI NEGATIIVSE MÕJU KOHTALAPSED JA TEISMELISED
Lapsed ja Internet Interneti-sõltuvus Vägivald, pornograafia ja küberenesetapp Probleemi lahendamise kogemus
Lapsed ja Internet
Internetis on üle 4 miljoni pornograafilise sisuga veebisaidi. See on ligikaudu 12% kõikidest veebisaitidest. Paljud lapsed usuvad, et pornograafia on ülemaailmse arvutivõrgu ainus otstarve. Aegunud kehtivusajaga domeenide ostmine ja nende domeeninimede registreerimine, mis sarnanevad populaarsetele veebisaitidele tähendab seda, et ka ÜRO ja USA haridusamet on langenud pornograafia diilerite ohvriks. Ligikaudu iga viies rämpskiri (aastal 2004 enam kui 18%) reklaamib täiskasvanute veebisaite. Vastavalt Londoni majanduskooli ülevaatele on 90% kooliealisi lapsi külastanud Interneti pornograafialehekülgi. Lisaks arvavad paljud lapsed, et ülemaailmse arvutivõrgu ainus otstarve ongi pornograafia. Algusesse >>
Interneti-sõltuvus
Mitmesugust laadi sõltuvuste hulk tänapäeval suureneb. Nende hulgas on ka Interneti-sõltuvus, mille all kannatavad paljud noored. Arvutit ei ole võimalik igapäevaelust päris välja lülitada, kuid me peame arvesse võtma, et lapsed ja teismelised võivad väga kergesti sattuda sõltuvusse Internetist. On tõestatud, et 95% lastest on kannatanud Interneti-sõltuvuse all. Piiramatu juurdepääs eakohatu sisuga lehtedele võib põhjustada tõsiseid muudatusi lapse psüühikas. Uuringud on näidanud, et noored inimesed kannatavad Interneti-sõltuvuse all enam kui täiskasvanud. Psühholoog Dr. Suler on märkinud, et küberruum on üks viis muuta inimese teadvust. Sarnaselt muudatustele teadvuses on küberruum ja kõik, mida see sisaldab, väga reaalne, sageli reaalsem kui reaalsus ise. Selle väite alusel võib mõista, miks lapsed kipuvad virtuaalreaalsuse elemente üle kandma tegelikku maailma. Lapsed ei ole võimelised otsustama teabe kvaliteedi ja vajalikkuse üle. Nende jaoks on huvitav iga uus teabekilluke. Ja huvi on just see, mida ei piira ei moraali- ega eetikanormid, ja seda kasutavadki ära kurikaelad.Arvuti, mis on nii sügavalt meie ellu juurdunud, on vahend, mis on nooremale generatsioonile eriti kasulik. See annab võimaluse kasutada õppeprogramme ja arendavaid mänge, mis aitavad keeli õppida ja leida Internetist kasulikku teavet. Arvutil on lapsele positiivne mõju siiski ainult siis, kui te olete suutnud korraldada arvutikasutamise õigesti – ette valmistanud töökoha, jälgite rangelt aega, kui kaua teie laps arvuti ääres veedab ja kontrollite, milliseid veebisaite teie laps külastab. Ainult nii ei kannata teie laps ebameeldivate tagajärgede pärast, mis tulenevad tundide kaupa arvuti ees istumisest. LÄTIS usub 76,5% vanematest ja 94,1% õpetajatest, et Interneti kasutamine teeb või võib teha lapsele halba. 60% kuni 13-aastastest lastest ja 66% teismelistest usub, et Internet ei kujuta endast mingit ohtu. 82,8% vanematest ja 79,9% teismelistest ning 66% lastest ei tea, kellega ühendust võtta, kui nad on Internetis sattunud kahjulikule teabele. Algusesse >>
Vägivald, pornograafia ja küberenesetapp
1999. aastal pani David Copelandi nimeline noormees Londonis kolmes kohas plahvatama omavalmistatud pommid. Pommid tapsid kolm ja haavasid 139 inimest. Selgus, et ta oli omandanud kogu tehnilise teabe Internetist, lugedes „Terroristi käsiraamatut” ja juhendit „Kuidas valmistada pommi”. Mõlemad käsiraamatud on siiani Internetis saadaval. Vastavalt USA konfliktsituatsioonide analüüsi keskuse andmetele propageeritakse USA Interneti-lehekülgedel enam kui 1400 veebilehel, teadetetahvlil ja e-posti ning vestluslehel vägivalda. Üks uuemaid ohte Internetis on nn küberenesetapud või organiseeritud enesetapud. Noored lepivad Internetis kokku teha enesetapp. Selliseid juhtumeid on olnud mitmes riigis kogu maailmas, kuid kõige murettekitavam on olukord Jaapanis – riigis, kus enesetapp on osa rahvuskultuurist. Seal räägitakse „kadunud põlvkonnast”, 15–34-aastastest noortest, kelle hulka kuuluvad need, kes on sooritanud või kavatsevad sooritada enesetapu ja on selles kokku leppinud Interneti teel. Jaapani internetisegmendis on palju veebisaite, millel kirjeldatakse ja illustreeritakse detailselt meetodeid, kuidas sooritada enesetappu, nt viidatakse mõne ravimi surmavale annusele.Üks suurematest ohtudest Internetti kasutavatele lastele on ebakohane Interneti-sisu. Internetis saadaolev teabekogus on ühest küljest suurepärane, kuid samas muudab Interneti potentsiaalselt ohtlikuks.Erinevad suhtlusvahendid (nt jututoad, e-post, veebisaidid) pakuvad mitte ainult positiivseid väärtusi, vaid need sisaldavad ka ohte. Veebisaite, mis sisaldavad vägivalda, pornograafiat, sõja ja terrorismiga seotud teavet, teavet, mis propageerib mõrvu, rassismi, anoreksiat ja enesetappe, leidub Internetis sageli ja sellele võib ligi pääseda igaüks. Seda tüüpi sisu võib lapse veel väljaarenemata psüühikale väga halvasti mõjuda.
Koolist koju tulnud 10-aastane laps hüüab ukselävelt: „Meie infotehnoloogia tunnis juhtus täna midagi väga huvitavat!” Selgus, et tunni ajal ilmus õpilaste arvutisse lapspornograafia veebileht. Kõik lapsed kogunesid arvuti ette, naersid ja hakkasid arutama, mida nad vaatavad. Õpetaja proovis lehekülge sulgeda, kuid see tegi asja hullemaks – selle asemel avanes kümneid uusi lehti veel räpasemate piltidega. Paanikasse sattunud õpetaja otsustas arvuti välja lülitada…! Mary Benoti, rahvusvahelise laste ekspluateerimise ja lapseröövi vastu võitlemise organisatsiooni juhatuse president ütleb: „Ma olen veendunud, et enamik inimesi ei tea, mida tähendab lapspornograafia. Paljud usuvad, et kui räägitakse lapspornograafiast, siis see sarnaneb erootikale. Tegelikult see nii ei ole. Tegemist on seksuaalse vägivallaga laste suhtes Internetis ja perversse fetišiga, kus kasutatakse laste fotosid oma perverssete tungide rahuldamiseks. On tekkinud terve tööstusharu, mis selliseid fotosid levitab ja loob niiviisi sidemed nende vahel, kes neid ostavad ja kes sellise sisuga materjale toodavad. See tööstus rikub paljude laste elusid ja selle tulud ulatuvad sadadesse miljonitesse dollaritesse.”
Euroopa Komisjoni andmetel on 44% Internetti kasutavatest lastest kokku puutunud pornograafilise materjaliga ja 15% lapsevanematest kahtlustavad, et nende lapsed on sellisest teabest teadlikud. 40% Internetti kasutavatest lastest on kogenud olukorda, kus võõras kasutab reaalajas vestlusseanssi, et kutsuda neid isiklikult kohtuma. 14% lastest on sellisele kutsele vastanud. Algusesse >>
Probleemi lahendamise kogemus
Peamiseks küsimuseks on, kuidas saame oma lapsi sellise elektroonilise ohu eest kaitsta? Kuidas saame oma lapsi kaitsta sellise agressiivse ja ebamoraalse teabevoo eest? Asjatundjad usuvad, et kaitsta saame end mitmesuguste haldusvahenditega (erinevad seadused), sellega, kuidas me oma lapsi kasvatame ja spetsiaalsete tehniliste vahenditega.Kahtlemata peab võitlust agressiivse teabega koordineerima valitsus. Kuna valitsus finantseerib haridusasutuste ühendamist Internetiga, peaks valitsus vastutama ja veenduma, et õpilased saavad veebi ohutult kasutada. Saavutatud kogemuse põhjal võib öelda, et paljud riigid maailmas seda ka teevad. USA president George Bush on lubanud, et nad kasutavad filtreid igal pool, kus Internetti ühendamiseks kulutatakse valitsuse raha: koolides ja raamatukogudes. Tänaseks on paigaldanud filtrid kolmveerand USA koolidest ja kõik avalikud raamatukogud. Enam kui 40% USA peredest, kus lastel on kodus juurdepääs Internetile, on soovinud installida sellised programmid. Kolm aastat on kehtinud seadus, mis määrab, et kõik koolid ja raamatukogud, mis saavad riiklikku toetust, on kohustatud paigaldama spetsiaalse Interneti-sisu filtreerimistarkvara. Selline tarkvara võimaldab reguleerida juurdepääsu Interneti-saitidele vastavalt nende sisule.
90% -l Internetti kasutavatest lastest on olnud kontakt pornograafiaga ja 65% on seda tahtlikult otsinud.
Neljandik Internetti kasutavatest teismelistest on küberseksinud.
Pornograafilisi veebisaite maskeerivad lastele sobivate huvialade nimetused – Disney, Barbie jmt –, et lastes huvi äratada.
Koolilapsed pääsevad ligi pornograafilistele veebisaitidele, mis näevad välja nagu tavalised veebisaidid. Paljud valitsused kasutavad sama teed. Loomulikult ei saa need meetmed lapsi kahjuliku teabe eest täielikult kaitsta. Siiski leevendavad need probleeme tunduvalt. Näiteks Uus-Meremaa haridusministeeriumi uuringu andmete põhjal leiti vaid 0,02% kooliarvutitest pornograafilisi pilte.
74% USA koolidest kasutab sisufiltreid.
63% USA lastest vanuses 15–17 aastat on teatanud, et neil ei ole midagi sisufiltrite kasutamise vastu.
92% kõikidest ameeriklastest usub, et pornograafia on blokeeritud kõikides kooliarvutites.
90% USA kooliõpetajatest kiidab heaks sisufiltrite installimise koolide arvutitesse kahjulike Interneti-saitide blokeerimiseks. Aga nagu on hästi teada – keelatud vili on magus. See võib siiski olla ka ohtlik. Seega ei tohiks lastele anda valikuid, kas vaadata või mitte vaadata pornograafilisi lehekülgi, kuhu nad võivad kodus või koolis kogemata sattuda. Internet on lõpuks mõeldud kasutamiseks muudel eesmärkidel. Meetodid, millega kaitsta lapsi kuritahtlike rünnakute eest arvutis ja kahtlastel veebisaitidel, on vanematele ja valitsusele probleemiks. Spetsiaalse tarkvara kasutamisest on saanud kõige tõhusam vahend selle probleemi lahendamiseks.
Iga viies vihje ebaseadusliku veebisaidi kohta on seotud pedofiiliaga.
Inglismaal on 44%-le Internetti kasutavatest lastest tehtud seksuaalseid lähenemiskatseid ja 11% lastega on seda juhtunud enam kui üks kord.
13,9% Jaapani lastest vastas uuringus, et nad on vaadanud pornograafilise sisuga veebisaite. Algusesse >>